SAMINOR | 幸运大转盘

SAMINOR 2

SAMINOR 2 lea nubbi dearvvašvuo膽a- ja eallindilleiskkadeapmi dain guovlluin gos sápmela啪啪at ja dá啪at orrot, maid 幸运大转盘 Norgga árktalaš universitehta Servodatmedisiinna instituhta Sámi dearvvašvuo膽adutkama guovddáš (SDDG) 膷a膽ahii jagiid 2012–2014.

SAMINOR 2 膷a膽ahuvvui guovtti ceahkis. Ceahkki 1 lei jearahallanskovveiskkadeapmi mii 膷a膽ahuvvui Davvi-Norgga ja Trøndelága 25 suohkanis gos lea sápmela膷膷at ja dá啪at orrot. Iskkadeapmi 膷a膽ahuvvui seamma guovlluin go SAMINOR 1. Dasa lassin bo膽ii Mátta-Várjjat mielde o膽膽a suohkanin. Gu膽a suohkanis ledje dušše muhtun biirret mielde. Ceahkki 2 (klinihkalaš iskkadeapmi) 膷a膽ahuvvui logi válljejuvvon suohkanin, mat ledje oassálastán SAMINOR 1:i ja SAMINOR 2 vuosttaš ceahkkái.

SAMINOR 2, ceahkki 1 – jearahallanskovveiskkadeapmi

O膽膽ajagimánus jagi 2012 sáddejuvvui 8-siidosaš jearahallanskovvi buohkaide gaskal 18-69 jagi válljejuvvon regiovnnas, oktan bovdehusreivviin (bovdehusreive dárogillii ja davvisámegillii, bovdehusreivve dárogillii ja julevsámegillii, bovdehusreivve dárogillii ja lullisámegillii). Jearahallanskovvi lei sihke davvisámegillii, julevsámegillii, ja lullisámegillii, lassin dárogillii. Vejolaš lei maid deavdit skovi interneahtas (dušše dárogillii). Statistihkalaš guovddášdoaimmahat 膷a膽ahii sáddemiid Sámi dearvvašvuo膽adutkama guovddá啪a ovddas. Muittuhus (muittuhus dárogillii ja davvisámegillii, muittuhus dárogillii ja julevsámegillii, muittuhus dárogillii ja lullisámegillii) sáddejuvvui guktii sidjiide geat eai lean vástidan sáddejuvvon jearahallanskovvái, ma艐艐á sullii 6 vahku ja 4 mánu vuosttaš bovdehusa ma艐艐á.

Suohkanat mat bovdejuvvojedje searvat 1. ceahkkái:

Finnmárkkus:

Kárášjohka, Guovdageaidnu, Porsá艐gu, Deatnu, Unjárga, Davvesiida, Áltá, Láhppi ja Fálesnuorri, Mátta-Várjjat.

Romssas:

Gáivuotna, Návuotna, Omasvuotna, Ivgu, Skánit ja Loabát

Nordlánddas:

Divttasvuotna, Evenášši, Árborde (Árbordde biire), Gaaloe (Maajehjaevrie biire), Áhkánjárga (Áravuomi biire)

Davvi-Trøndelágas:

Raarvihke ja oasit Nåamesjenmåelhkies (Trones ja Furuly) ja Snåase (Vinje)

Lulli-Trøndelágas:

Oasit Plassje suohkanis (Praahke)

Earret Álttá suohkana, ledje buot suohkanin unnit go 4000 ássi.

Oversikt over kommuner invitert til SAMINOR trinn 1

Oassálastin 1. ceahkkái, jearahallanskovveiskkadeapmái

	Albmát			Nissonat			Oktiibuot
Ahki	Gallis bovde-juvvo	Galle oassá-lasti	%	Gallis bovde-juvvo	Galle oassá-lasti	%	Gallis bovde-juvvo	Galle oassá-lasti	%
18-19	966	100	10,4	844	173	20,5	1 810	273	15,1
20-29	3 987	426	10,7	3 610	785	21,7	7 597	1 211	15,9
30-39	3 778	680	18,0	3 586	965	26,9	7 364	1 645	22,3
40-49	4 876	1 096	22,5	4 586	1 548	33,8	9 462	2 644	27,9
50-59	4 592	1 339	29,2	4 236	1 594	37,6	8 828	2 933	33,2
60-69	4 366	1 508	34,5	3 818	1 386	36,3	8 184	2 894	35,4
Oktiibuot	22 565	5 149	22,8	20 680	6 451	31,2	43 245	11 600	26,8

SAMINOR 2, ceahkki 1 – jearahallanskovveiskkadeapmi lea lagabui 膷ilgejuvvon dán artihkkalis:

Dutkiide:

Jearahallanskovvi oktan molsašuddinamaiguin ja kodemiin

SAMINOR 2, ceahkki 2 – klinihkalaš iskkadeapmi

SDDG 膷a膽ahii SAMINOR 2, ceahki 2 – klinihkalaš iskkadeami, maiddái goh膷oduvvon «Dearvvašvuo膽a- ja eallindilleiskkadeapmin», jagiid 2012–2014 logi válljejuvvon suohkanis, mat buot ledje mielde SAMINOR 1:s ja SAMINOR 2 ceahkis 1. Dán iskkadeamis ledje o膽膽a jearahallanskovvi, muhtun válljejuvvon klinihkalaš iskkadeamit ja varraiskosat.

Suohkanat mat válljejuvvojedje leat mielde SAMINOR 2 ceahkkái 2

Skánit ja Evenášši (膷ak膷amánus–golggotmánnui 2012)
Kárášjohka (o膽膽ajagimánus–guovvamánnui 2013)
Guovdageaidnu (guovvamánus–njuk膷amánnui 2013)
Porsá艐gu (cuo艐ománus–miessemánnui 2013)
Gáivuotna (膷ak膷amánus–golggotmánnui 2013)
Omasvuotna (golggotmánus–skábmamánnui 2013)
Unjárga ja Deatnu (guovvamánus–cuo艐ománnui 2014)
Ivgu (miessemánus–geassemánnui 2014).

Iskkadeami 膷a膽aheapmi

Ovdal iskkadeami ásahuvvui ovttasbargu suohkaniid jo膽ihangottiiguin. Sii veahkehedje skáhppot lanjaid, luvvet suohkaniin dearvvašvuo膽abargiid ja mu膽uige. SDDG láigohii dahje oa膷膷ui luoikkasin lanjaid iešgu膽et suohkanin ja ásahii dutkanstašuvnna dan boddii go iskkadeapmi bisttii. Ledje eanaš báikkálaš dearvvašvuo膽abargit mat luvvejuvvojedje bargat dutkanstašuvnnas. Oktiibuot 70 láigohuvvon mielbargi ledje mielde 膷ohkkenbarggus.

Ulbmiljoavkun ledje olles álbmoga 40-79 jahkása膷膷at, beroškeahttá das serve go sii 1. ceahkkái vai eai. Sullii mánu ovdal iskkadeami sáddejuvvui gihpa poasttas die膽uiguin boahtti dearvvašvuo膽aiskkadeami birra (gihpa davvisámegillii, gihpa kvenagillii). Moadde vahku ma艐艐á sáddejuvvui persovnnalaš bovdehus (diehto膷álus davvisámegillii), 诲颈颈产尘辞驳辞丑膷膷耻苍 (诲颈颈产尘辞驳辞丑膷膷耻苍 davvisámegillii) ja jearahallanskovvi. Sullii gaskkamuttus iskkadanáigodaga o啪啪o sii geat eai lean vel fitnan iskkadeamis, muittuhusa poasttas (muittuhus davvisámegillii).

Iskkadeapmái gulai klinihkalaš iskkadeapmi ja varraiskkusváldin. Oassálastit bivdojuvvojedje ovddalgihtii deavdit sáddejuvvon jearahallanskovi ja dan váldit fárrui ieš iskkadanbáikái. 70-79 jahkása膷膷at o啪啪o sierra jearahallanskovi mii lei heivehuvvon boarrásiidda. Nu gulle ge guokte jearahallanskovi 2. ceahkkái, nubbi skovvi 40-69 jahkása膷膷aid váráš mii lei 8 siidosaš (jearahallanskovvi davvisámegillii) ja nubbi skovvi fas 70-79 jahkása膷膷aid várás mii lei 4 siidosaš (jearahallanskovvi davvisámegillii).

Klinihkalaš mihtut

Allodat, deaddu, 膷oarbeal- ja seakkášmihtu, ja pulsa ja varradeaddu mihtiduvvojedje.

Varraiskosat

Varraiskosat váldojuvvojedje borakeahttáivuo膽a haga. Guhkesáiggevarrasohkar (HbA1c) ja varraproseanta (Hemoglobin) analyserejuvvojedje dastán. Buot oassálastit o啪啪o fálaldaga oa啪啪ut 膷álalaš vástádusa daidda iskosiidda mat 膷a膽ahuvvojedje stašuvnnas, oktan guhkesáiggevarrasohkkariin ja varraproseanttain. Eahpedábálaš gávdnosiid oktavuo膽as 膷ujuhuvvojedje oassálastit viidáseappot fástadoaktárii. Eará varraiskosat galmmihuvvojedje ja sáddejuvvojedje 幸运大转盘:i mii daid vurkii biobá艐kui. Buoideávdnasiid, diabetesa bioseavániid, vuolšedávástusaid ja ruovdedili, ja muhtun vitamiinnaid analyserii UNN 2014 膷av膷膷a. 2016 gi膽a analyserejuvvui D-vitamiidna Helssegis, Suomas. Maiddái muhtun válljejuvvon oassálastiid birasmirkkoanalysat 膷a膽ahuvvojedje. Buot eará varraiskosat leat vurkejuvvon biobá艐kui boahtteáiggi analysaid várás.

Oassálastin 2. ceahkkái, klinihkalaš iskkadeapmi

	Albmát			Nissonat			Oktiibuot
Ahki	Gallis bovde-juvvo	Gallis oassá-laste	%	Gallis bovde-juvvo	Gallis oassá-laste	%	Gallis bovde-juvvo	Gallis oassá-laste	%
40-44	867	255	29,4	836	388	46,4	1 703	643	37,8
45-49	907	283	31,2	795	364	45,8	1 702	647	38,0
50-54	883	319	36,1	777	406	52,3	1 660	725	43,7
55-59	897	372	41,5	848	481	56,7	1 745	853	48,9
60-64	970	481	49,6	872	535	61,4	1 842	1 016	55,2
65-69	930	488	52,5	817	504	61,7	1 747	992	56,8
70-74	591	336	56,9	550	333	60,5	1 141	669	58,6
75-79	424	213	50,2	491	246	50,1	915	459	50,2
Oktii- buot	6 469	2 747	42,5	5 986	3 257	54,4	12 455	6 004	48,2

SAMINOR 2, ceahkki 2 – klinihkalaš iskkadeapmi lea lagabui 膷ilgejuvvon dán artihkkalis:

Dutkiide:

Máhcaheapmi suohkaniidda

Dehálaš lea máhcahit máhtu dan álbmogii man mii dutkat. Dan barggu oktavuo膽as leat 膷állojuvvon raporttat válljejuvvon bohtosiiguin buot daid suohkaniidda mat ledje mielde SAMINOR 2 klinihkalaš iskkadeamis. Bohtosat sáhttet leat veahkkin eastadanbargui ja váikkuhit dakkár doaibmabijuid álggaheapmái mat ovddidit álbmotdearvvašvuo膽a ja buresbirgenfálaldagaid davvin. Danne sáhttá SAMINOR-iskkadeapmi leat mielde ollašuhttimin bmotdearvvašvuo膽alága gáibádusaid. Bohtosat sorjájit dattetge oassálastimis. Ma膽e eanebut oassálastet, da膽e dárkilat gova sáhttit addit suohkaniidda álbmotdearvvašvuo膽as.

Finansiering:

Ruhtadeapmi:

Dutkama leat 膷uovvovaš ásahusat ruhtadan:

Davvi-Norgga regionála dutkanfoanddat
Golbma davimus fylkkasuohkana
Davvi Dearvvašvuohta
Sámediggi
Sámi našunála gealboguovddáš – psyhkalaš dearvvašvuo膽asuddjen ja gárrendilledikšu (SÁNAG)
Dearvvašvuo膽a- ja fuolahusdepartemeanta

Ii ovttasge dáin ásahusain leat beroštusriidu iskkadeami ektui.